Shyǵystaǵy irgeli kórshimiz osydan tórt-bes jyl buryn qazaq týraly jaqsy sóz aıtqandardy tolassyz tutqyndap, túrmege japqany, lagerge otyrǵyzǵany belgili. Keıin bul qysym sál de bolsa jeńildegendeı bolǵan edi.
Degenmen, ótken jazdan beri zıaly, rýhty qazaq jastaryn, qalamgerlerin iz-túzsiz tutqyndap áketý kóbeıip barady. Solardan ózimiz tanıtyn esil azamattardy ataı keteıik.
1. Ǵarapa Násıollauly. Beıjińdegi Ulttar ýnıversıteti, Qazaq fılologıasyn támamdaǵan. Ánshi, ádebıettanýshy, sazger azamat. Bar jazyǵy "Suley" atty saıtynda Qazaqstannyń Qabdesh Júmádilov, B.Soqpaqbaev, T.Nurmaǵambetov, F.Ońǵarsynova, t.b. klasık qalamgerleriniń shyǵarmalaryn arǵy bettegi oqyrman qaýymǵa jarıalap jetkizgeni eken. Ǵarapany iz-dereksiz áketkeli tórt aı boldy. Nur-Sultan qalasynda aıaýly anasy, aǵa-jeńgeleri turady.
2. Naǵyz Muhammetuly. Jazýshy, aqyn, oqytýshy. Bar kinási Ospan batyrdyń týysy bolǵany úshin merzimsiz qamaq jazasyna kesildi.
3. Qabyken Zeınuraın. Jeke kásipker, aqyn, zıaly azamat. Shynjań halyq baspasynyń kitaptaryn on bes jyl boıy jobalaǵan dızaıner. Bar kinási – "Qazaq muńy" atty tolǵaý jazǵan. Ol óleńde ultshyldyq mazmun bar dep aıyp taǵylǵan. Estýge qaraǵanda, onshaqty jylǵa úkim kesilgen. Biraq, bul habar naqtylanbady.
4. Qalysbek Babanuly. Ánshi, kompozıtor. Bar kinási – namaz oqyǵany. Qalysbek bir ret tutqyndalyp bosatylǵan. Keıin qaıta ustap áketken. Odan beri naqty habar joq.
5. Ádenbek Qamashuly. Jas aqyn, Kóktoǵaı aýdanynda oqytýshy. Jeke kýáliktegi aty: Atahıat (阿塔黑亚提). Osydan úsh jyl buryn sebepsiz ustalyp ketti. "Túlek", "Qarajorǵa" atty saıt ashyp, Qazaq eliniń rýhanı muralaryn qandastarǵa jetkizip turdy. Qylmys dáleli tolyq, eshkim aralaspasyn degen eskertý berilgen. Aqparatqa súıensek, 5 jylǵa jýyq merzimge sottaldy. Artynda kishkene balasy, qaterli isikpen aýyrǵan jubaıy qaldy. Bul azamat týraly biz úsh jyl buryn QR SİM-niń qatysty oryndaryna aryz bergen edik. Eshqandaı resmı jaýap ala almadyq.
6. Sarqytjan Salyquly. Arǵy bettegi aqparattyq, tanymdyq, ádebı saıt – Kultegin-niń turaqty jazýshysy, oqyrmany, qoldaýshysy boldy. "Qaıyń35" degen qalamatpen belgil. Bilikti, bilimdi azamat. Morı aýdany orta mektebinde qyzmette bolǵan. Osydan úsh jyl buryn on jylǵa sottaldy. Bar kinási – Túrkıaǵa barǵan, kezdespeýge tıisti adamdarǵa kezdesken. Aıta keterligi, Qytaıda 2016 jyldan beri qazaq tildi erkin saıttar túbegeıli toqtatyldy.
7. Nurbaq Bıǵazın. Jemeneı aýdanynda mádenıet salasynyń qyzmetkeri. Aqyn, qalamger. Birneshe kitaptyń avtory. 2017 jyly Almatyda kitaby shyqqan. Jaqynda stalyp ketti dep estidik. Naqty, senimdi aqparat ala almaı otyrmyz.
Budan basqa da jazýshy, aqyn qyz-jigitterdiń tutqyndalǵany týraly tolyq emes aqparattar jeterlik. Olarǵa tolyq kóz jetpegen soń munda  jazbadyq.
Qurmetti oqyrman, bizdiń kórsetip otyrǵanymyz – Qytaıda jazyqsyz ustalǵan, tek ádebıet salasyndaǵy birneshe azamattar. Jalpy qansha adam túrmeniń túbinde jalǵan jalanyń jazyqsyz jazasyn ótep jatqanyn naqty bilmeımiz. Qazaqstandaǵy jáne sheteldegi týystary, jaqyndary osy azamattarǵa izdeý salsa, azamattardyń ózderine onan beter qysym kórsetedi, tipti, sol eldegi týystaryn da áketedi degen soń, buǵan deıin  qýzap, bilýge, suraý salýǵa tanys-bilisteri bata almaı keldi. Biz de áliptiń artyn baqtyq.
Ótken aptadaǵy kezekti jınalysta Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń basshylary, músheleri, arǵy bettegi jazyqsyz qysym kórgen qalamgerlerdi Elimizdiń jáne Qytaıdyń qatysty oryndaryna málimdeý arqyly, arasha suraımyz degenin estip, bul bastamaǵa úlken úmit artyp otyrmyz. Sondyqtan, kózimiz jetken aqparattardy bólissek, Qazaq elin óziniń rýhanı súıenishi dep bilip, Qazaqstannan úmit kútip jatqan esil azamattarǵa sál de bolsa paıdasy tıer degen oımen, qysqasha málimet jazdyq.
Tynysh, beıbit elde "Daryn", "Alash" syılyǵyn ıelenip, mereıi ósip, meımanasy tasyǵan qalamgerlerimiz arǵy bette qanaty qaıyrylyp jatqan qandas qalamdastaryna qıyn kezeńde izdeý salady, joqtaýshysy bolady dep úmittenemiz jáne solaı isteýge úndeımiz. El bolyp attanyp, jurt bolyp jumylyp, jat elde jaýtań qaǵyp, Atajurtynan jaqsy habar kútip, qınaý men úırenýden kóz ashpaı jatqan aıboz azamattardy qutqarý – Táýelsiz Eldiń aýasyn jutyp, topyraǵyn basyp júrgen árbir kisiniń moınyndaǵy paryzy, bultartpas boryshy.

Kinásiz, ultsúıgish azamattar aǵat taǵylǵan aıyptan arylyp, aman-esen Egemen Eline kelip, arqa-jarqa syr shertetin kún týsyn!

Ádilet AHMETULY